Rosmakor Roosid  
Roosikasvatusest
  Mart
Ojasalu
3. raamat
    meie uus raamat "Roosid Eesti aedades"

ESILEHT

MÜÜK JA TELLIMISED

ROOSIKATALOOG
     2017!


ROOSIAIA KÜLASTUS

VAATA AEDA

MEIE ARETISED

HARULDUSED

ROOSILÕHN JA
     LÕHNAROOSID


ROOSIPÄEVAD

TOOTED

RAAMAT

ROOSIKASVATUSEST ROOS AIAKUJUNDUSES

ROOSIKALENDER  


VITRIIN

ROOSIOTSING

KÜSIMUSED &
    VASTUSED


KONTAKT

 
Jooksvalt uuendame infot Facebookis!

Sobivas kasvukohas ning õige hoolduse korral kindlustab roosipõõsas õieilu vähemalt viieks aastaks, kuid sageli kümneks ja enamakski aastaks.

 
Istutamine

Aiaroose istutatakse Eestis tavapäraselt maist augusti lõpuni.

Roosid edenevad hästi kohevas, viljakas aiamullas. Liivast või savist maad saab parandada kui segada pinnasesse küllaldaselt kasvuturvast või kompostmulda.

Roosipeenar kujundatakse enamasti kahe- või kolmerealisena. Dekoratiivsed paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni 50 cm. Kõrged põõsasroosid ehk fontäänroosid paigutatakse murusse üksteise suhtes vähemalt meetriste vahedega. Seejuures peaks põõsa vahetusse ümbrusse jääma 60 kuni 80 cm laiune rohuvaba mullasõõr. Seinaääri kaunistavad väänroosid istutada katuseräästast väljapoole ning mitte ligemale kui 70 cm vundamendist. Väänrooside omavaheline kaugus peaks olema 1 kuni 2 m. Eksklusiivseid tüviroose istutatakse enamasti üksikult, kuid spaleeristutuse korral on sobiv vahemaa 2m.

Istutamisel eemaldatakse kilekonteiner ja paigutatakse istik mulda nii, et pookekoht jääks nelja kuni viie sentimeetri sügavuselt mulla alla. Peale mahaistutamist tuleb istik korralikult läbi kasta ning juurtepealne muld kõbla või käsihargiga kobestada.

Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral võib istutamist nädala või enamgi edasi lükata. Kilekonteineris hoitava istiku eest tuleb aga tähelepanelikult hoolt kanda. Taime peab korrapäraselt kastma ning hoidma päikesepaistelises kohas. Näiteks aknalaual või kasvuhoones.

Pea meeles! :

  • Roosid vajavad kasvuks palju päikest (vähemalt 6 tundi) ja õhuruumi

  • Roose ei tohi istutada seisva veega kasvukohta või otse katuseräästa alla

  • Uue taime istutamisel endise roosi istutusauku tuleb vana muld välja vahetada 45 cm sügavuselt ning kuni 1m raadiuses.

 
Hooldus kasvuperioodil

Moodsad roosisordid on võrdlemisi vastupidavad, kuid neil esineb ebasoodsate ilmastikutingimuste või sobimatu kasvukeskkonna mõjul lehehaigusi ja putukkahjureid.

Kahjuritõrjeks on eriti sobivad uued laiaspektrilised preparaadid "Decis","Danadim" ja "Fastac", mida on saadaval meie paremates aiapoodides.

Roosilehed hoiab läikivatena ja õied säravatena lehehaiguste vastu kasutatavad vahendid "Score" ja "Previcur".

Nii lehehaiguste kui kahjurite vastu võitlemisel kehtib reegel, mida varem ravimist alustada, seda parem on tulemus. Lehehaiguste puhul tuleks olla eriti tähelepanelik hilissuvel.

 
Tagasilõikamine

Roosivõrsed õitsevad aktiivselt üksnes paari aasta vältel, seejärel võrse taandareneb ning alt hakkavad peale kasvama uued. Iga-aastase lõikamise eesmärgiks on vabaneda vanadest võrsetest ning stimuleerida noorte, tugevate ja tervete võrsete arengut.

Roose lõigatakse sügisel peale õitsemise lõppemist või kevadel enne lehtede tärkamist, kuid peale suuremate öökülmade möödumist. Eesti tingimustes vastavalt kas oktoobris või aprillis. Lõikamisel tuleb eemaldada eeskätt surnud, haiged ja nõrgad oksad. Metsikud võrsed eemaldada juurekohale võimalikult lähedalt.

Mõõdukas lõikamine (A) Mõõdukat lõikamist vajavad praktiliselt kõik aias kasvavad dekoratiiv- ja väärisroosid.
Võrsed lõigatakse tagasi umbes poole pikkuse ulatuses. Nõrgad oksad lõigatakse veelgi lühemaks. Lõikekoht peaks jääma umbes 1 cm võrse välisküljele jäävast silmast ülalpoole. Oksi tuleks ka harvendada jättes 4-7 võrset põõsa kohta.

Dekoratiivrooside korral piisab kui kõik võrsed lõigata maha ühepikkuselt, jättes võrsele 4-6 punga.

Kerge lõikamine (B) Kergema lõikamise korral, näiteks pargirooside puhul, kärbitakse võrseid ühe kolmandiku ulatuses. Nõrgemat tagasilõikamist ei soovitata siiski teha mitmel järjestikusel aastal. Kuigi õied ilmuvad varem, halveneb seetõttu rooside õitsemisaktiivsus. Nõrk tagasilõikus sobib kõrgemakasvuliste rooside, sealhulgas pargirooside puhul.

(C) Väänroose reeglina tagasi ei lõigata ning neil säilitatakse mahapainutatuna võrsed kogu pikkuses. Eemaldatakse üksnes surnud (mustjaspruunid) ja haiged osad.

 
Talveks katmine

Põhjamaine Maarjamaa talv pole rooside kasvatamisel probleemiks, kui toimite järgmiselt:

  • Lõigake peenraroosid oktoobri algul ning kuhjake muld roosi juurte ümber 15-25 sentimeetri kõrguselt üles.
  • Väänroose mitte lõigata, vaid pikemad võrsed ettevaatlikult maha painutada. Järk-järgult tüve maadligi painutades valmistatakse talvekatmiseks ette ka tüviroose. (vt pilt)
    Tüvirooside mahapainutamine
  • Paigaldada ülesmullatud roositaimede kohale 30 kuni 40 cm kõrgusele puit-, metall- või plastikkaared. Kaared katta armeeritud kilega (müügil majapidamiskauplustes koormakatte nime all). Ehitatud kiletunneli mõlemasse otsa tuleks jätta tuulutusavad, mis saavad talve jooksul lumega kaetud. Väiksema roosiaia saab talve vastu kindlustada ka tavapäraste kuuseokste abil, kuid samaväärset külmatõrjet see ülaltoodud variandiga võrreldes ei paku.

  • Vastupidavad pargiroosid ei nõua põhjalikumat talveks valmistumist. Piisab kui sügisel kärpida võrsete otsi viie kuni kümne sentimeetri võrra. Talvel kuhjata lumi roosivõrsetele.

  • Kevadel, enamasti aprillis, tuleks talvine kuivkate eemaldada. Roosipõõsaste vahele puistata liitväetist vastavalt konkreetse kasutatava väetissegu juhendile. Talveks kuhjatud muld tasandatakse ning sellega on roosipeenrad uue õitsehooaja alguseks ette valmistatud.

VIDEOD!
Peenraroosi katmine

Väänroosi katmine

Tüviroosi katmine

 
Mis saab potiroosidest talvel?

KKK: Õpetage, kuidas tuleb aiavaasi, amplisse vm istutatud roosi talvel hooldada?  

Imetletud ja armastatud aedrooside kasutusvõimalused on viimastel aastatel meilgi tunduvalt avardunud. Seda tänu sellele, et müügile on jõudnud väga dekoratiivsed patio- ja pinnakatteroosid.
Need roosid lubavad ka meie põhjamaises kliimas järele teha mõnda Vahemere ääres nähtud aiakujunduselementi. Saate need roosid kasvama panna potidesse, suurtesse konteineritesse-aiavaasidesse ja isegi amplitesse. Nad on uhked pilgupüüdjad elamu trepil ja terrassil või näiteks kõrgemal postamendil.
Kaubanduses liigituvad need põnevad uustulnukad kasvukujust olenevalt potiroosideks, kaskaadroosideks ja meil veel vähe levinud fontäänroosideks. Tugeva kasvuga ja laiuvad kaskaadroosid moodustavad suures vaasis kauni rippuvate okstega kuhiku. Fontäänroosid on kompaktse koonusja kasvukujuga ja sellisena paistavad nad eemalt vaadates tihedalt õisi täis sambana.
Eestis on probleemiks selliste rooside talvitumine, sest kasvukohale jäetult hukkuvad nad kindlasti, kui temperatuur langeb alla –12°. Olen aga kogenud, et kõik roosisõbrad, kes on end hooldusnõuetega kurssi viinud, saavad kaunitaride ületalve hoidmisega kenasti hakkama.

TALVEL KELDRIS VÕI KATTE ALL KRUNDIS

Patio-, poti- ja ripprooside talvekorda seadmiseks tuleb pärast esimesi öökülmi nende rooside võrseid ühe kolmandiku võrra kärpida ja ka lehed eemaldada.
Enne püsikülmade algust peate ära otsustama, kas hoiate oma roosid ületalve jahedas ruumis (kelder, garaa˛, abiruum) või peate nad aeda jätma. Ruumis talvitumise põhitingimus on see, et seal peab temperatuur kogu aeg püsima –3 ja +3 kraadi vahel. Ruum, kuhu roosid nende kasvunõus hoiule viite, võib olla pime.
Kui temperatuur tõuseb seal aga üle 4°, siis ergutab see roosi juba veebruaris kasvule ja tulemused võivad olla kurvad. Liiga kõrge temperatuur on sisetalvitusel roosile kõige ohtlikum.
Kui teil sobiva temperatuuriga ruumi pole, üritage roose talvitada aias. Selleks valige varjuline koht, kuhu tavaliselt hästi lund koguneb. Kevadel ei tohi see paik aga liigvee alla jääda.
Võtke roosid koos tiheda mullapalliga kasvunõudest välja ja kaevake nad valitud kohas varasemast veidi sügavamalt mulda. Siis puistake lehdeteta roosidele üks ämbritäis kuiva kasvuturvast. Ühele ruutmeetrile mahub sedasi 4–6 roosi. Enne lume tulekut katke nii ettevalmistatud roosid hingamist võimaldava tumeda peenrakanga, puukasti või muu sellisega. Katte servadesse jätke kindlasti väikesed tuulutusavad. Maal peate katte alla kindluse mõttes panema ka rotimürki.
Siseruumis talvitunud roosid tuleb valgesse kohta paigutada aprilli keskel, siis on nende pungad 1–2 cm pikkused. Õue võite roosid viia aprilli lõpus. Arvestage aga, et –3° öökülm võib rikkuda noori võrsetippe.
Maas katte all talvitunud roosid võite aprilli lõpus jälle kasvunõusse istutada. Nii ruumis kui väljas talvitunud roosid võiks uueks hooajaks istutada kümnendiku võrra suuremasse nõusse. Sinna lisage kindlasti ka värsket mulda. Kui noored võrsed on 4–5 cm pikkused, kosutage taimi lilleväetise lahusega.
Meie tingimustes on patio- ja amplirooside keskmine iga 4–5 aastat, seejärel tuleb taimi noorendada (see teema nõuab omaette selgitust) või uued istikud muretseda. Tagasi algusesse


©Rosmakor OÜ, 2000 - 2017